Vikipeedia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia.

Lehekülg www.wikipedia.org

Vikipeedia (inglise keeles Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke.

2022. aasta augusti seisuga oli Vikipeedial 326 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 59 miljoni. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 6,5 miljoni artikli. Artiklite arvult järgnevad sebu, saksa, rootsi, ja prantsuse Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on üle 230 000 artikli.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.[1]

Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb Ameerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[1]

Keeleversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni
(seisuga 22. august 2022)
Keeleversioon Artiklite arv
ingliskeelne Vikipeedia 6 543 063
sebukeelne Vikipeedia 6 125 820
saksakeelne Vikipeedia 2 717 664
rootsikeelne Vikipeedia 2 552 393
prantsuskeelne Vikipeedia 2 448 134
hollandikeelne Vikipeedia 2 098 946
venekeelne Vikipeedia 1 847 365
hispaaniakeelne Vikipeedia 1 796 730
itaaliakeelne Vikipeedia 1 768 479
araabia(masri)keelne Vikipeedia 1 596 744
poolakeelne Vikipeedia 1 533 213
jaapanikeelne Vikipeedia 1 338 816
hiinakeelne Vikipeedia 1 298 570
vietnamikeelne Vikipeedia 1,275,383
varaikeelne Vikipeedia 1 265 932
ukrainakeelne Vikipeedia 1 188 931
araabiakeelne Vikipeedia 1 183 631
portugalikeelne Vikipeedia 1 094 405
pärsiakeelne Vikipeedia 924 209
katalaanikeelne Vikipeedia 708 939
serbiakeelne Vikipeedia 661 773
indoneesiakeelne Vikipeedia 627 116
koreakeelne Vikipeedia 601 698
norrakeelne Vikipeedia 596 409
soomekeelne Vikipeedia 537 475
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeediate loend

2022. aasta augusti seisuga eksisteeris Vikipeedia 326 keeleversioonis. Kaheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, 6,5 miljonit artiklit)), sebu- (6,1 mln), saksa- (2,7 mln), rootsi- (2,5 mln), prantsus- (2,4 mln), hollandi- (2,1 mln), vene- (1,8 mln), hispaania- (1,7 mln), itaalia- (1,7 mln), araabia(masri)- (1,5 mln), poola- (1,5 mln), jaapani- (1,3 mln), hiina- (1,3 mln), vietnami- (1,2 mln), varai- (1,2 mln), ukraina- (1,1 mln), araabia- (1,1 mln) ja portugalikeelses Vikipeedias (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel kümnes versioonis: pärsia-, katalaani-, serbia-, indoneesia-, koreakeelses Vikipeedias jne. Üle 100 000 artikli oli kokku 70 versioonis, sealhulgas eesti-, leedu-, läti- ja soomekeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Ameerika Ühendriikides Oklahomas kõneldavas muscogee keeles (1 artikkel).[2]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, erandiks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 231 891 artiklit ja see on 2022. aasta septembri seisuga artiklite arvult 45. Vikipeedia, paiknedes edetabelis kasahhikeelse ja valgevenekeelse Vikipeedia vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis 23. augustil 2022 oli 6 298 artikliga suuruselt 187. Vikipeedia.[2]

Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist unikaalsest seadmest.[3] Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat.

Vaba sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nupedia, Vikipeedia eelkäija

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[4]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

Riist- ja tarkvara[muuda | muuda lähteteksti]

Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga

2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.

Puhverserverite asukohad:

Tarkvarana kasutatakse:

[muuda | muuda lähteteksti]

Old wikipedia logo.png Wikipedia-2nd-logo.png Wikipedia-logo-en.png Wikipedia-logo-v2-en.svg
2001 (esialgne) 2001–2003 2003–2010 2010–...

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad poliitikud või muud avaliku elu tegelased püüda neid puudutavat infot manipuleerida, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi ajalooliste faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja allikakriitilisus.[5][6] Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks ravimite artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.[7]

Näited juhtumitest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult rösteri leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit[6]
  • Üks Hiina Vikipeedia toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja Venemaa ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
  2. 2,0 2,1 Vikipeediate loend, andmed reaalajas, vaadatud 23.08.2022.
  3. Monthly overview Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)
  4. Larry Sanger, "Küsimused ja vastused Nupedia kohta", Nupedia, märts 2000
  5. "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama". ERR. 25. august 2022. Vaadatud 23. novembril 2022.
  6. 6,0 6,1 Port, Kristjan (22. november 2022). "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss". ERR. Vaadatud 23. novembril 2022.
  7. Kupferberg, Natalie; Protus, Bridget McCrate (2011). "Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment". Journal of the Medical Library Association : JMLA. University Library System, University of Pittsburgh. 99 (4): 310–313. DOI:10.3163/1536-5050.99.4.010. ISSN 1536-5050.
  8. Felton, James (29. juuni 2022). "Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught". IFLScience. Vaadatud 23. novembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]