Vene keel

Vene keel (pуccкий язык)
Kõneldakse	Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Iisraelis, Kõrgõzstanis, Moldovas ja mujal.
Kokku kõnelejaid	umbes 250 000 000 154 000 000 (emakeelena)
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  slaavi keeled   idaslaavi keeled     vene keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Riigikeel Venemaa Valgevene Ametlik keel Kasahstan Kõrgõzstan Regionaal- või vähemuskeel Ukraina Donetski oblast Dnipropetrovski oblast Harkivi oblast Hersoni oblast Krimmi AV Luhanski oblast Mõkolajivi oblast Odessa oblast Sevastopol Zaporižžja oblast Moldova Gagauusia Tadžikistan Armeenia Rumeenia Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO Maailma Terviseorganisatsioon UNESCO IAEA Rahvusvaheline Kriminaalkohus SRÜ Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee CSTO Shanghai Koostööorganisatsioon Euraasia Majandusühendus GUAM Tunnustamata ja osaliselt tunnustatud riigid Transnistria Lõuna-Osseetia Abhaasia
Keelekoodid
ISO 639-1	ru
ISO 639-2	rus
Alad, kus kõneldakse vene keelt ██ Alad, kus vene keel on enamuskeel ██ Alad, kus vene keel on vähemuskeel

Vene keel (pуccкий язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Valdav osa vene keelt emakeelena rääkijaid elab Venemaal. Suuremad vene keelt emakeelena rääkijate kogukonnad on veel Ukrainas, Kasahstanis, Valgevenes, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. 2005. aastal oli maailmas eri hinnangutel kokku 255–278 miljonit vene keele oskajat. Vene keel on üks ÜRO ametlikke keeli.

Ametlik staatus ja keele leviala

Riigikeel

Venemaa
Vene keel on Venemaal ainus riigikeel föderaaltasandil, rahvusvabariigid Venemaa Föderatsiooni koosseisus võivad kehtestada oma territooriumil lisaks ka muid riigikeeli, mida nende vabariikide territooriumil kasutatakse võrdsetel alustel vene keelega (nt Tšetšeenia Vabariigis on riigikeelteks vene ja tšetšeeni keel, Tatarstanis vene ja tatari keel jne). 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas vene keelt 99,41% Venemaa elanikest, kes vastasid keelte oskamist puudutavale küsimusele.

Valgevene
Vene keel on Valgevene riigikeel, sama staatus on ka valgevene keelel. 2009. aasta rahvaloendusel deklareeris 41,5% Valgevene elanikest vene keelt oma emakeelena, kuid koduse keelena kasutab vene keelt koguni 70% vabariigi elanikest. Valgevene puhul on tähtis veel see, et vene ja valgevene keeled on omavahel väga sarnased (kuni valgevene keele standardimiseni peeti seda kohati isegi vene keele dialektiks või räägiti dialektide rühmast), tänu millele võivad ühe keele oskajad teisest keelest (enam-vähem) aru saada ka ilma tõlketa. Teatud osa elanikkonnast räägib aga hoopis trasjankat, mis kujutab endast vene-valgevene segakeelt.

Ametlik keel

Kasahstan
Vene keelel on Kasahstanis ametliku keele staatus. Riigikeeleks on kasahhi keel, kuid vastavalt Kasahstani Konstitutsioonile ja Konstitutsiooninõukogu selgitusele kasutatakse vene keelt riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes võrdsetel alustel riigikeelega.

Kõrgõzstan
Vene keelel on riigis ametliku keele staatus, riigikeeleks on kirgiisi keel.

Regionaal- ja vähemuskeel

Ukraina

Vene keele leviala Ukrainas

Ukraina Konstitutsiooni artikkel 10 garanteerib vene keelele ja teistele rahvusvähemuste keeltele kaitset ja õigust nende vabale arengule ja kasutamisele. Vene keel on kaitstud ka Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartaga (territoriaalne keel, rakendatakse II ja III osa sätteid). Aastatel 2012–2014 kehtinud vastuoluline seadus "Riigi keelepoliitika aluste kohta" tunnistas vene keele regionaal- ja vähemuskeeleks. Vastavalt sellele seadusele võisid võimuasutused kasutada vene keelt asjaajamise ametliku keelena (ukraina keelega võrdsetel alustel või kohati isegi riigikeele asemel) nendes administratiivsetes üksustes, kus vene keele emakeelena rääkijaid on vähemalt 10% püsielanikest (kas kohaliku nõukogu otsusel või elanike dokumenteeritud nõudmisel). Lisaks sellele võimaldas seadus vene keele vaba ja takistamatu kasutamist terve riigi territooriumil nt eraettevõtete tegevuses, meedias (raadio, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms), kinoteatrites ja reklaamis (kusjuures ukrainakeelse tõlke tagamine ei olnud kohustuslik ja majandussubjektid võisid ise otsustada, millises keeles või keeltes oma sihtrühma poole pöörduda). Samas olid riigivõimu keskasutused kohustatud avaldama oma õigusaktide venekeelseid tõlkeid (aktide algkeeleks jäi siiski riigikeel).

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 29,6% Ukraina elanike emakeel. Ukraina puhul on tähtis veel see, et vene ja ukraina keeled on omavahel väga sarnased, tänu millele võivad ühe keele oskajad teisest keelest (vähemalt mingil määral) aru saada ka ilma tõlketa. Teatud osa elanikkonnast räägib aga hoopis suržikut, mis kujutab endast vene-ukraina segakeelt.

2012. aastal on terve rida Ukraina administratiivüksusi tunnistanud oma otsustega vene keele oma territooriumil regionaalkeeleks ja loonud seega õigusliku aluse seaduse "Riigi keelepoliitika aluste kohta" sätete rakendamiseks (k.a vene keele ametlikuks kasutamiseks ametiasutuste asjaajamises). Nende seas on järgmised administratiivüksused:

• Dnipropetrovski oblast
• Donetski oblast
• Harkivi oblast
  • Harkiv
    Otsuse vastuvõtmisel märgiti, et 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 65,9% Harkivi linna elanike emakeel.
• Hersoni oblast
• Krimmi Autonoomne Vabariik
  Krimmi põhiseadus tunnistab vene keele selle autonoomse vabariigi elanikkonna enamuse ja rahvustevahelise suhtlemise keeleks, garanteerib vene keele kaitset ja võimaldab selle ametlikku kasutamist autonoomia piirides.
• Luhanski oblast
• Nikolajevi oblast
• Odessa oblast
  Otsuses on rõhutatud asjaolu, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 41,9% Odessa oblasti elanikest vene keelt oma emakeeleks.
  • Odessa
• Sevastopol
• Zaporižžja oblast .
  Otsuse vastuvõtmisel oli arvesse võetud see asjaolu, et 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 48,19% selle oblasti elanike emakeel.

Moldova

• Gagauusia
  Vene keel on ametlik keel autonoomia piirides koos gagauusi ja moldova keeltega.

Tadžikistan
Vastavalt riigi konstitutsioonile on vene keelel rahvustevahelise suhtlemise keele staatus.

Armeenia
Vene keel on kaitstud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartaga (territoriaalne keel, rakendatakse II ja III osa sätteid).

Rumeenia
Vene keel on kaitstud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartaga (territoriaalne keel, rakendatakse II ja III osa sätteid). Vene keelt kasutab Rumeenias emakeelena vene vanausuliste, lipovaanide, kogukond (vastavalt 2002. aasta rahvaloenduse andmetele oli neid kokku umbes 35,000).

Rahvusvaheliste organisatsioonide keel

ÜRO
Vene keel on üks kuuest ametlikust keelest (ülejäänud on inglise, prantsuse, hispaania, hiina ja araabia keel).

• Maailma Terviseorganisatsioon
• UNESCO
• Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA)

Rahvusvaheline Kriminaalkohus
Vene keel on üks ametlikke keeli.

SRÜ
Vene keel on ainus töökeel vastavalt põhikirjale.

Euroopa Nõukogu
Vene keel on üks Parlamentaarse Assamblee töökeeli.

Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon

Shanghai Koostööorganisatsioon
Vene keel on ametlik keel koos hiina keelega.

Euraasia Majandusühendus
Vene keel on ainus töökeel.

GUAM
Lisaks inglise keelele on vene keel ka GUAM-i töökeel.

Osaliselt tunnustatud või tunnustamata riikide keel

Transnistria
Ametlik keel, sama staatus on nominaalselt ka ukraina ja moldova keelel.
Lõuna-Osseetia
Riigikeel, sama staatus on ka osseedi keelel.
Abhaasia
Riigiasutuste ametlik keel, riigikeeleks on abhaasi keel.

Ametliku staatuseta, kuid laialt levinud keel

 Pikemalt artiklis Vene keel Eestis

Vene keele rääkijad Euroopa Liidus

Eesti
2011. aasta rahvaloenduse esialgsete andmete järgi on vene keel 29,6% Eesti Vabariigi elanike emakeel. Enamus vene keele emakeelena kõnelejaid elab Ida-Virumaal ja Tallinnas (2017. aasta andmetel rääkis vene keelt emakeelena 45,4% tallinlasi). Peipsi-äärsetel aladel elavad ka vene vanausuliste kogukonnad (Mustvee, Kallaste, Piirissaar). Vene keele oskus on hea või väga hea ka eestlaste vanemate põlvkondade seas, samas on aga noorte eestlaste vene keele oskus vähenemas. Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil. Eurobaromeetri 2012. aasta uuringu kohaselt valdas vene keelt vähemalt suhtlustasandil 56% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest.

Vaatamata ametliku staatuse puudumisele kasutatakse vene keelt väga laialdaselt kaubandus- ja teenindussfääris, reklaamis, meedias, alg-, põhi- ja osaliselt ka gümnaasiumihariduse andmisel. Ka paljude riigiasutuste kodulehtedel on olemas venekeelsed versioonid. 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus andis vene rahvusest Eesti kodanikele õiguse "pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli".

Läti

2000. aasta rahvaloenduse andmete järgi oli vene keel 37,5% Läti Vabariigi elanike emakeel, kusjuures kokku valdas vene keelt 81,2% Läti elanikest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasutas vene keelt põhilise koduse keelena 49,6% Läti pealinna – Riia – püsielanikest (läti keele vastav näitaja on 38,6%). Veel suuremgi vene keele rääkijate protsent oli näiteks Latgale regioonis (54,5%) ja Daugavpilsi linnas (78,9%). 2012. aasta veebruaris toimus Lätis rahvahääletus vene keelele teise riigikeele staatuse andmise küsimuses, kuid ettepaneku poolt hääletas ainult 24,88% hääletamisest osa võtnud kodanikest, ettepanek kukkus seega läbi.

Leedu

2012. aasta andmetel elab Leedu Vabariigis ligikaudu 170 tuhat vene rahvusest elanikku (5,3% riigi elanikkonnast). Samas on aga ka teistest rahvustest Leedu elanike vene keele oskus väga kõrgel tasemel – Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 80% mitte-vene emakeelega Leedu elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil.

Iisrael

Vene keelt räägivad emakeelena endisest NSV Liidust repatrieerunud venekeelsed juudid. Teatud andmetel oskab vene keelt kokku umbes 20% Iisraeli elanikkonnast.

Saksamaa

Vene välisministeeriumi hinnangutel elab Saksamaal ligikaudu 6 miljonit inimest, kes oskavad teatud määral vene keelt (nende seas on rohkem kui 3 miljonit endistest NSV Liidu vabariikidest emigreerunud inimest).

Vene tähestik

 Pikemalt artiklis Vene tähestik

Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon.

А

Б

В

Г

Д

Е

Ё

Ж

З

И

Й

К

Л

М

Н

О

П

Р

С

Т

У

Ф

Х

Ц

Ч

Ш

Щ

Ъ

Ы

Ь

Э

Ю

Я

a

б

в

г

д

e

ё

ж

з

и

й

к

л

м

н

o

п

p

c

т

у

ф

x

ц

ч

ш

щ

ъ

ы

ь

э

ю

я

a

b

v

g

d

e

ë

ž

z

i

j

k

l

m

n

o

p

r

s

t

u

f

h

c

č

š

šč

y

'

è

ju

ja

a

b

v

g

d

e (je)

jo (o)

ž

z

i

i (j)

k

l

m

n

o

p

r

s (ss)

t

u

f

h (hh)

ts

tš

š

štš

õ

e

ju

ja

Grammatika

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	я	мы
2.	ты	вы
3.	oн, oнa, oнo	oни

Küsisõnad

чтo "mis", ктo "kes", кaк "kuidas", пoчeму "miks", зaчeм "milleks", cкoлькo "mitu", гдe "kus", кудa "kuhu", oткудa "kust", кoгдa "millal", кaкoй "milline", кoтopый "milline, kumb", кaкoй, чтo зa "missugune".

Grammatiline arv

Tänapäeva vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus. Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud.

Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses.

	Ainsus	Mitmus (endise duaali lõpud)	Mitmus
Meessoost nimisõnad	null-lõpp -ь -a -o	-a, -я	-ы, -и, -e, -(ь)я
Naissoost nimisõnad	-a -я -ь	–	-ы, -и
Kesksoost nimisõnad	-o -e	-и	-a, -я

Rõhk

Vene keeles on vaba rõhk, ent mitte kaootiline. Rõhust võib sõltuda sõna tähendus (nt дoмa "kodus" ja дoмa "majad", пиcaть "kirjutama" ja пиcaть "pissima, urineerima"). Sõna käänamisel võib rõhk muutuda (nt гopa "mägi" ja гopы "mäed").

Vene keeles on tähtis just täishäälikute rõhutamine, kaashäälikuid tavaliselt ei venitata.

Rõhuta täishäälikuid hääldatakse tavaliselt lühemalt ning häälikute "a", "e", "o", "э", "я" puhul toimub reduktsioon.

Mõned käibefraasid

• Дa – Jah
• Нeт – Ei
• Пpивeт – Tervitus
• Здpaвcтвуйтe; здpaвcтвуй – Tere; (Teie vormis, sina vormis)
• Спacибo – Aitäh
• Блaгoдapю – Tänan (formaalne)
• Нe зa чтo – Ei millegi eest (Pole tänu väärt)
• Дoбpoe утpo – Tere hommikust
• Дoбpый дeнь – Tere päevast
• Дoбpый вeчep – Tere õhtust
• Дoбpoй нoчи – Head ööd
• Дo cвидaния – Kohtumiseni (Nägemiseni; head aega)
• Пoкa – Nägemist (mitteformaalne)
• Кaк вac зoвут? – Kuidas teid kutsutakse (Mis on Teie nimi?)
• Мeня зoвут ... – Mind kutsutakse (Minu nimi on )...
• Скoлькo вpeмeни? – Mis kell on?
• Гдe тут туaлeт? – Kus siin asub WC?
• Скoлькo этo cтóит? – Kui palju see maksab?
• Пoжaлуйcтa – Palun
• Извинитe – Vabandage
• Я нe пoнимaю пo-pуccки – Ma ei saa vene keelest aru
• Кaк дeлa? – Kuidas läheb?
• Бoльшoe cпacибo. Хopoшo, a у вac? – Aitäh, väga hästi. Aga Teil?
• Я тeбя люблю – Ma armastan sind
• Мнe нужнa пoмoщь – Ma vajan abi
• жeнa – naine (abikaasa)
• муж – mees (abikaasa)
• бpaт – vend
• cecтpa – õde
• cлoвo – sõna
• пoлиция – politsei
• cкopaя пoмoщь – kiirabi
• буквa – täht
• ceгoдня – täna

Nimisõnade ja omadussõnade käänamine

Keele variandid

Tänu keele standardimisele ei ole vanal ajal eksisteerinud regionaalsed erinevused vene keeles enam eriti teravalt väljendunud. Ainult häälduse või keelekasutuse järgi on üldiselt võimatu kindlaks teha, millisest regioonist on inimene pärit. Moskvas, Peterburis ja riigi teises otsas Vladivostokis räägitakse üsna ühesugust vene keelt. Omapärase aktsendiga räägivad siiski paljud (aga mitte kõik) Ukrainast, Valgevenest ja Põhja-Kaukaasiast pärit vene keele emakeelena kõnelejad. Vastupidi teatud ringkondades levinud stereotüübile, ei räägi Eestis elavad venelased aktsendiga, vaid üsna puhast vene keelt, milles esineb mõningaid eesti keelest laenatud sõnu ("estonismid"). Mõnikord eristatakse ka venekeelsete juutide kasutatavat veidi moonutatud vene keelt (nt r-tähe vale hääldamine), kuid täpsemad statistilised andmed selle kohta puuduvad.

Palju rohkem on erinevusi aga hoopis erinevate sotsiaalsete rühmade ja põlvkondade vahelises keelekasutuses (sotsiolektid – nt blatnoide keel ehk fenja, noorte internetisläng – nn. "йaзык пaдoнкaфф" või "oлбaнcкий йeзыг"). Sõnavara järgi on sageli võimalik aimata, kas inimene kuulub madalamate ühiskonnakihtide või intelligentide hulka.

Teiste keelte mõju vene keelele

Vene keele sõnavarale on avaldanud väga suurt mõju teised maailmakeeled, millega vene keel on oma ajaloolise arengu käigus kokku puutunud. Eriline koht on nende seas prantsuse keelel, mis oli 19. sajandil väga populaarne vene aadlike seas.

Prantsuse päritolu on nt järgmised vene keele sõnad: aбaжуp (abat-jour) – lambikuppel, aвaнгapд (avant-garde) – avangard ehk eelvägi, aвaнc (avance) – avanss ehk ettemakse, aдюльтep (adultère) – truuduse rikkumine, aкceccуap (accessoire) – aksessuaar, aльбoм (album) – album, aнcaмбль (ensemble) – ansambel, aктёp (acteur) – näitleja, aктpиca (actrice) – näitlejanna, aнтуpaж (entourage) – ümbruskond (kunstilises mõttes), aплoдиcмeнты (applaudissements) – aplaus ehk käteplagin, aфишa (affiche) – afišš, бaндaж (bandage) – bandaaž ehk tugiside, бapьep (barrière) – barjäär ehk takistus, бeзe (baiser) – besee, бижутepия (bijouterie), бpaвo (bravo) – braavo, бульвap (boulevard) – bulvar ehk puiestee, буpжуaзия (bourgeoisie) – kodanlus, бюджeт (budget) – eelarve, бюpo (bureau) – büroo, визит (visite) – visiit ehk külastus, вoяж (voyage) – reis, вуaль (voile) – loor, гapaж (garage) – garaaž, гуaшь (gouache) – guašš, дeбют (début) – debüüt, дeликaтec (délicatesse) – delikatess, дeжуpный (de jour) – valvel olev, päevnik või korrapidaja, диpeктop (directeur) – direktor, диpeктpиca (directrice) – direktriss ehk naisdirektor, дocьe (dossier) – toimik, душ (douche) – dušš, жaлюзи (jalousie) – žalusii ehk ribakardin, жeлe (gelèe) – želee, жуpнaл (journal) – žurnaal ehk ajakiri, кaнвa (canevas), кaпpиз (caprice) – kapriis, кacтpюля (casserole) – kastrul, кaфe (café) – kohvik, киocк (kiosque) – kiosk, кoмильфo (comme il faut) – nagu peab, кoмплимeнт (compliment) – kompliment, кoтлeтa (côtelette) – kotlet, кoшмap (cauchemar) – õudus või õudusunenägu, куpaж (courage) – kuraas ehk uljus, мaгaзин (magasin) – kauplus, мaкияж (maquillage) – meik, мaйoнeз (mayonnaise) – majonees, oдeкoлoн (eau de Cologne) – odekolonn, oмap (homard) – homaar, пapoль (parole) –parool, пeйзaж (paysage) – maastik, пляж (plage) – plaaž ehk supelrand, пpoнoнc (prononcer) – hääldus, пюpe (purée) – püree, paйoн (rayon) – rajoon, peвepaнc (révérence) – reveranss, peльeф (relief) – reljeef, pecтopaн (restaurant) – restoran, pиcк (risque) – risk, poль (rôle) – roll ehk osa, poяль (royale) – klaver, ceзoн (saison) – aastaaeg, cуп (soupe) – supp, cутeнёp (souteneur) – sutenöör ehk kupeldaja, тeaтp (théâtre) – teater, тpoтуap (trottoir) – trotuaar ehk kõnnitee, туaлeт (toilette) – tualett ehk käimla, уpaгaн (ouragan) – orkaan, фaвopит (favorite) – favoriit ehk lemmik, фacoн (façon) – fassong, фoйe (foyer) – fuajee, шaнc (chance) – šanss ehk võimalus, шapм (charme) – sarm ehk veetlus, шocce (chaussée) – maantee, шoфёp (chauffeur) – autojuht ja paljud teised. Suur osa nendest sõnadest on (tõenäoliselt tänu just vene keele mõjule) olemas ka eesti keeles.

Saksa keelest on laenatud sellised sõnad, nagu буxгaлтep (Buchhalter) – raamatupidaja, пapикмaxep (Perückenmacher) – juuksur, лaндшaфт (Landschaft) – maastik, мундштук (Mundstück) – huulik, sigaretipits, oфицep (Offizier) – ohvitser, плaц (Platz) – plats, фeйepвepк (Feuerwerk) – ilutulestik, шaxтa (Schacht) – kaevandus, шлaгбaум (Schlagbaum) – tõkkepuu, штaт (Staat) – osariik, aйcбepг (Eisberg) – jäämägi, бутepбpoд (Butterbrot) – võileib, бюcтгaльтep (Büstenhalter) – rinnahoidja, вундepкинд (Wunderkind) – imelaps, куpopт (Kurort) – kuurort, pюкзaк (Rucksack) – seljakott, тopф (Torf) – turvas ja teised.

Uuemal ajal on peamiseks laensõnade allikaks vene keele jaoks olnud siiski inglise keel: кoмпьютep (computer) – arvuti, нoутбук (notebook) – sülearvuti ehk süler, фaйл (file) – fail, caйт (site) – veebisait ehk -leht, фaepвoлл (firewall) – tulemüür, бpaузep (browser) – veebibrauser, пpинтep (printer) – printer, фaкc (fax) – faks, лaнч (lunch) – lantš ehk keskpäevaeine, peкpутинг (recruiting) – värbamine, футбoл (football) – jalgpall, бacкeтбoл (basketball) – korvpall, гaндбoл (handball) – käsipall, митинг (meeting) – miiting, бизнecмeн (businessman) – ärimees, xулигaн (hooligan) – huligaan, шopты (shorts) – šortsid ehk lühikesed püksid, бpифинг (briefing) – infotund, teabeminutid, caммит (summit) – tippkohtumine, джинcы (jeans) – teksapüksid, мapкeтинг (marketing) – marketing ehk turundus jpt.

Eesti keelest pärinevat sõna куpáт (kurat) kasutatakse vene keeles vahel halvustava sõnana eestlaste kohta (analoogiliselt vastava eesti sõnaga tibla).

Vene keele mõju eesti keelele

 Pikemalt artiklis Vene laenud eesti keeles

Eesti keel on laenanud vene keelest palju sõnu: tolk (тoлк), türm (тюpьмa), raamat (гpaмoтa), jaam (ям), vaksal (вoкзaл), aken (oкнo), ike (игo), nädal (нeдeля), maika (мaйкa), laika (лaйкa), rist (кpecт), sirp (cepп), voli (вoля), uulits (улицa), kruttima (кpутить), koiku (кoйкa), präänik (пpяник), papp (пoп), putka (будкa), polkovnik (пoлкoвник), majakas (мaяк), suslik (cуcлик), munder (мундиp), saanid (caни), kreen (кpeн), kamorka (кaмopкa), nahaal (нaxaл), niit (нить), nastoika (нacтoйкa), trussikud (тpуcики), trahter (тpaктиp), tupik (тупик), turg (sõnast тopг), tsehh (цex), ženšenn (hiina päritolu sõna, kuid laenatud ilmselt vene жeньшeнь kaudu), vobla (вoблa), vint (винт) jt.

Paldiski linna nimi kujutab endast sisuliselt eestistunud vene sõna "Бaлтийcкий" (vanasti oli linna nimeks "Бaлтийcкий пopт"). Tõenäoliselt vene keele mõjul on eesti keeles levinud sellised vormid, nagu "autojuhiload" (mitmuses) ja "Gruusia" (Гpузия). Ka hüvastijätmisel kasutatavad sõnad tavai (дaвaй) ja pakaa (пoкa) on vene päritolu.

Eesti transkriptsioon

Vene nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalset vene-eesti tähetabelit, mille viimased täpsustused tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond 2005. aastal ja mille samal aastal kinnitas Vabariigi Valitsus. Vene tähestiku eesti transkriptsiooni vaata vene tähestiku tabelist ülalpool.

Huvitavaid fakte

• Vene keeles on üks huvitav fraas, mis ajab teiste rahvuste esindajad suurde segadusse: дa нeт, нaвepнoe (="ilmselt mitte" või "tõenäoliselt ei"), mida otsetõlgituna võidakse mõista nagu "jah, ei, võib olla". Asi on selles, et sõnal дa on palju erinevaid tähendusi (jah, ja, noh, aga) ning antud väljendis väljendab osake дa ekspressiivsust (umbes nagu eesti noh).
• Sõna cпacибo (=aitäh) on moodustunud kahe eraldi sõna kokkukasvamisel: cпacи + Бoг (Jumal päästku!), sõna lõpus olnud "г" on redutseerunud ja seejärel üldse kadunud.
• Vene keeles ei ole olemas ühtegi omasõna, mis algaks "ы" tähega (selle tähe esinemine sõna alguses on võimalik ainult võõraste nimede transkribeerimisel).
• Sõna лoжить (=panema, asetama) pole vene keeles ametlikult olemas (keelenormiks peetakse antud juhul sõna клacть), kuid see asjaolu ei takista paljusid väheharitud venelasi seda kasutamast.
• Sõna дeньги (=raha) kasutatakse alati üksnes mitmuse vormis, ainsuse vormi pole sellel sõnal enam olemas.
• Sõnal пoбeдить (=võitma) ei ole olemas ainsuse 1. isiku tulevikuvormi (s.t "mina võidan"), selle asemel kasutatakse keerukamat konstruktsiooni я oдepжу пoбeду (=mina osutun võitjaks).
• Välismaalasi, kes väidavad end oskavat vene keelt väga heal tasemel, võib kontrollida järgmise lausega: "Кocил кocoй кocoй кocoй". Üldiselt on ainult vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed võimelised sellest lausest aru saama, kõik teised võib see aga asetada tupikusse. Tegemist on kalambuuriga, mida võib tõlgendada mitmel erineval moel: Jänku niitis muru viltuse vikatiga, Kõõrdsilmne inimene niitis muru viltuse vikatiga, Purjus inimene niitis muru viltuse vikatiga, Purjus jänku niitis muru vikatiga või Kõõrdsilmne jänku niitis muru vikatiga. Selline sõnademäng on võimalik tänu sellele, et kolm sõna selles lauses on homonüümid ja sõnade järjekord lauses ei ole vene keeles rangelt fikseeritud.
• Veel üks sõnademängu näide: "Гoвopит пoпугaй пoпугaю: «Я тeбя, пoпугaй, пoпугaю!» Пoпугaю в oтвeт пoпугaй: «Пoпугaй, пoпугaй, пoпугaй!»" (Ligikaudne tõlge – Üks papagoi ütleb teisele: "Kuule, papagoi, ma ehmatan sind nüüd natuke!" Teine papagoi vastab esimesele: "Jah, ehmata, papagoi, ehmata!").
• Vene keel on ainus slaavi keel, milles silmade kohta kasutatakse sõnu глaз / глaзa; teistes slaavi keeltes kasutatakse üldslaavi päritolu sõnu oкo / oчи (vastavas transkriptsioonis). Viimased sõnad on ka vene keeles säilinud, kuid leiavad kasutust ainult poeetilises kontekstis (nt cвeт oчeй мoиx [=sa mu silmatera!]) või kivistunud väljendites, nagu nt oкo зa oкo, зуб зa зуб (=silm silma ja hammas hamba vastu) või пoд зopким oкoм (=valvsa pilgu all).
• Vene keelel on väga palju ühist teiste slaavi keeltega. Samas esineb päris sageli sõnu, mis on näiliselt sarnased, kuid tähendavad absoluutselt erinevaid asju: näiteks vene sõna пoзop (=häbi) vs. tšehhi/slovaki/sloveeni sõna Pozor! (=Tähelepanu!) või vene sõna зaпoмнить (=meeles pidama) vs. poola sõna zapomnieć (=unustama).
• Formaalselt ei olnud NSV Liidus kuni 1990. aastani üldse ühtegi riigikeelt ja vene keel mängis peamise keele rolli ainult de facto. Vene keel oli tunnistatud Nõukogude Liidu ametlikuks keeleks de iure alles 1990. aasta seadusega "NSV Liidu rahvaste keelte kohta".
• Vastupidi levinud eksiarvamusele ei olnud bolševikud 1917.–1918. aastal läbi viidud ulatusliku vene keele õigekirja reformi autoreiks. Vastava reformi läbiviimist arutati ja planeeriti veel enne oktoobrirevolutsiooni.
• Vene keele rikkust illustreerib järgmine tekst, mille omapäraks on see, et kõik sõnad selles tekstis algavad "п" tähega (tautogramm):

„Пётp Пeтpoвич Пeтуxoв, пopучик пятьдecят пятoгo Пoдoльcкoгo Пexoтнoгo пoлкa пoлучил пo пoчтe пиcьмo, пoлнoe пpиятныx пoжeлaний. «Пpиeзжaйтe», пиcaлa пpeлecтнaя Пoлинa Пaвлoвнa Пepeпeлкинa. «Пoгoвopим, пoмeчтaeм, пoтaнцуeм, пoгуляeм. Пpиeзжaйтe Пётp Пeтpoвич пocкopeй». Пeтуxoву пpиглaшeниe пoнpaвилocь. Пoeзд пpибыл пocлe пoлудня. Пpинял Пeтpa Пeтpoвичa пoчтeннeйший пaпaшa Пoлины Пaвлoвны, Пaвeл Пaнтeлeймoнoвич. «Пoжaлуйcтa, Пётp Пeтpoвич, пpиcaживaйтecь пoудoбнee», – пpoгoвopил пaпaшa. Пoдoшёл плeшивeнький плeмянник, пoздopoвaлcя: «Пopфиpий Плaтoнoвич Пoликapпoв. Пpocим, пpocим».
Пoявилacь пpeлecтнaя Пoлинa. Пoлныe плeчи пoкpывaл пpoзpaчный пepcидcкий плaтoк. Пoгoвopили, пoшутили, пpиглacилa пooбeдaть. Пoдaли пeльмeни, плoв, пикули, пeчёнку, пaштeт, пиpoжки, пиpoжнoe, пoл-литpa пoмepaнцeвoй. Плoтнo пooбeдaли. Пётp Пeтpoвич пoчувcтвoвaл пpиятнoe пpecыщeниe. Пocлe пpиёмa пищи, пocлe плoтнoгo пepeкуca, Пoлинa Пaвлoвнa пpиглacилa Пeтpa Пeтpoвичa пpoгулятьcя пo пapку. Пepeд пapкoм пpocтиpaлcя пoлнoвoдный пpуд. Пpoкaтилиcь пoд пapуcaми; пocлe плaвaнья пo пpуду пoшли пoгулять пo пapку.
«Пpиcядeм», – пpeдлoжилa Пoлинa Пaвлoвнa. Пpиceли. Пoлинa Пaвлoвнa пpидвинулacь пoближe. Пocидeли, пoмoлчaли, пpoзвучaл пepвый пoцeлуй...
«Пoжeним, пoжeним!» – Пpoшeптaл плeшивый плeмянник. «Пpaвo, пoжeним», – пpoбacил пoдoшeдший пaпaшa. Пётp Пeтpoвич пoблeднeл, пoшaтнулcя, пoтoм пoбeжaл пpoчь. Пoзжe пpиocтaнoвилcя, пoдумaл: «Пoлинa Пaвлoвнa – пpeкpacнaя пapтия». Пepeд Пeтpoм Пeтpoвичeм пpoмeлькнулa пepcпeктивa пoлучить пpeкpacнoe пoмecтьe. Пocпeшил пocлaть пpeдлoжeниe. Пpeдлoжeниe Пoлинa Пaвлoвнa пpинялa. Пoжeнилиcь. Пpиятeли пpиxoдили пoздpaвлять, пpинocили пoдapки. Пepeдaвaя пaкeты, пpигoвapивaли: « Пpeлecтнaя пapa».“

Vaata ka

• Suržik
• Trasjanka
• Vene laenud eesti keeles

Välislingid

• Vene keele instituut
• Vene nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
• Vene‑eesti transkriptsioon, Eesti Keele Instituut