Vikipeedia:Kas teadsid 2023

"Kas teadsid, et ..." arhiiv
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023

"Kas teadsid, et ..." on rubriik eestikeelse Vikipeedia avalehel.

Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.

Siin arhiveeritakse 2023. aastal esilehele jõudnud faktid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

3. jaanuaril saab 20-aastaseks kliimaaktivist Greta Thunberg.
4. jaanuaril 80 aastat tagasi asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit.
5. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis skulptor Endel Taniloo (pildil).
5. jaanuaril saab 70-aastaseks arst ja XIV Riigikogu liige Hele Everaus, kes algatas Eestis luuüdi siirdamise.
7. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis Pärnu linnapea ja Eesti sotsiaalminister Oskar Kask.
8. jaanuaril 200 aastat tagasi sündis darvinismi eestkõneleja, geograaf ja antropoloog Alfred Russel Wallace.

2. nädal[muuda lähteteksti]

9. jaanuaril 140 aastat tagasi sündis kolonel ja riigikohtunik Peeter Kann.
9. jaanuaril 70 aastat tagasi sündis pimedate koolitaja ja sotsiaaltöötaja Aleksander Vassenin.
11. jaanuaril 110 aastat tagasi sündis Neeme Laanepõld, kes kirjutas eestikeelsed sõnad prantsuse lastelaulule "Põdra maja".
12. jaanuaril 70 aastat tagasi nimetas August Rei Oslos ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eksiilis, Johannes Sikkari valitsuse.
14. jaanuaril 150 aastat tagasi sündis Nõukogude Venemaa riigitegelane Moissei Uritski (pildil), kes tapeti 1918. aastal.
14. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis Hugo Raudsaar, kes tegi Tartu tähetorni viimase teadusliku vaatluse ja rajas oma kodutallu tähetorni, kus pidas loenguid.

3. nädal[muuda lähteteksti]

17. jaanuaril saab 80-aastaseks kauaaegne Tallinna Lastehaigla juht ja sotsiaalministeeriumi lastehaiguste nõunik Mall-Anne Riikjärv.
17. jaanuaril saab 40-aastaseks diplomaat Mart Lätte, kes uuris eestlaste sõjalisi kohustusi keskajal ja kuulutati Venemaal soovimatuks isikuks.
18. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis kirjanik Albert Kivikas, kelle esimesed raamatud kandsid nime "Ohverdet konn" ja "Lendavad sead".
19. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis riigikohtunik, Rahvuskogu liige ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu osakonnajuhataja Karl Saarmann.
22. jaanuaril 100 aastat tagasi avati Riisselja–Orajõe raudtee.
22. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis Riigikogu kahe koosseisu ja I Riigivolikogu liige Maksim Unt (pildil), kes juhtis Konstantin Pätsi pere küüditamist.

4. nädal[muuda lähteteksti]

23. jaanuaril 230 aastat tagasi toimus Teine Poola jagamine (pildil kaart).
23. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis akadeemik majandusteadlane Mihhail Bronštein, kes sai Valgetähe teenetemärgi Tallinna sünagoogi ehituse toetamise eest.
23. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis Mihhail Kotik, kes avaldas vene keeleruumis unikaalse tehnopsühholoogia õpiku.
23. jaanuaril saab 80-aastaseks Hain Rebas, kes astus kaitseministri kohalt tagasi Pullapää kriisi tagajärjel.
24. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis helilooja ja dirigent Ülo Raudmäe, kelle muusikali "Pipi Pikksukk" mängiti 25 aasta jooksul 402 korda.
26. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis Eesti NSV Teaduste Akadeemia president, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja Eesti nõukogude entsüklopeedia peatoimetaja Johan Eichfeld.
28. jaanuaril 180 aastat tagasi sündis Mihkel Veske, kes näitas, et minevikus asustasid kogu Põhja-Venemaad soome-ugri hõimud.

5. nädal[muuda lähteteksti]

30. jaanuaril 75 aastat tagasi algasid 1948. aasta taliolümpiamängud.
1. veebruaril 30 aastat tagasi tegi parvlaev "Estonia" (pildil mudel) esimese reisi Stockholmi ja Tallinna vahel.
1. veebruaril 90 aastat tagasi sündis arhitekt Ago-Livius Kerge, kes juhtis Tallinnas Kodanike Komiteede liikumist.
3. veebruaril 230 aastat tagasi sündis teoloog Karl Christian Ulmann, kes palus end vabastada Tartu ülikooli rektori kohalt halva tervise tõttu ja sai kogu Venemaa evangeelse vaimulikkonna juhiks, kellena töötas peaaegu 11 aastat.
4. veebruaril 130 aastat tagasi sündis Abhaasia parlamendisaadik August Martin, kes jäeti ilma õigusest töötada õpetajana Baltimaades, kui oli nõudnud õigust õpetada lapsi nende emakeeles.
4. veebruaril 220 aastat tagasi antud ukaasiga asutati Venemaal kreiskoolid.

6. nädal[muuda lähteteksti]

7. veebruaril 90 aastat tagasi sündis astrofüüsik ja akadeemik Arved Sapar.
7. veebruaril 90 aastat tagasi sündis Tallinna Tallinna Linna RSN Täitevkomitee esimees (linnapea) ja Eesti NSV Ülemnõukogu liige Harri Lumi.
8. veebruaril 90 aastat tagasi sündis keemik Ivar Rooks (pildil), kes uuris põlevkivi poolkoksistamist ja aitas projekteerida 1000-tonniseid retorte.
9. veebruaril saab 75-aastaseks alpinist, lumeleopard Jaan Künnap, kes laadis Vikipeedia pildipanka üle 8000 foto ja valiti kahel järjestikusel aastal eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafiks.
11. veebruaril 140 aastat tagasi sündis Jaan Piiskar, kes oli Asutava Kogu ja esimese viie Riigikogu liige ning Eesti haridusminister Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses.
12. veebruaril 90 aastat tagasi sündis korvpalluir ja estraadilaulja Bruno O'Ya, kes mängis parima võõrkeelse filmi "Oscarile" kandideerinud filmis.

7. nädal[muuda lähteteksti]

13. veebruaril 160 aastat tagasi sündis naistearst, Tsaari-Venemaa polkovnik ja Eesti sanitaarkindralmajor Hans Leesment.
15. veebruaril 120 aastat tagasi sündis vanade eestlaste eesnimede ja Gustav Suitsu uurija Eduard Roos.
15. veebruaril 100 aastat tagasi sündis nõukogude dissident, Andrei Sahharovi abikaasa ja Maarjamaa risti kavaler Jelena Bonner.
16. veebruaril 130 aastat tagasi sündis Mihhail Tuhhatševski, üks 5 esimesest Nõukogude Liidu marssalist.
16. veebruaril saab 30-aastaseks kabetaja, Rubiku kuubiku lahendaja ja akordionist Anti Ingel.
17. veebruaril 100 aastat tagasi algas rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses (pildil tulemuste kaart) selle kohta, kas usuõpetus peaks olema algkooli õppekavas.

8. nädal[muuda lähteteksti]

21. veebruaril 70 aastat tagasi avastasid Francis Crick ja James D. Watson DNA molekuli ehituse (pildil DNA molekuli lõik).
21. veebruaril saab 75-aastaseks Rahvarinde ideoloog füüsik Peet Kask, kes kirjutas alla 40 kirjale ning kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukokku, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assambleesse.
23. veebruaril 130 aastat tagasi patenteeris Rudolf Diesel diiselmootori.
23. veebruaril 110 aastat tagasi sündis Eesti rahvuskorpuse kapellmeister ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud Artur Vahter.
24. veebruaril 1 aasta tagasi algas Venemaa sissetung Ukrainasse.
25. veebruaril 175 aastat tagasi kuulutati välja Prantsusmaa Teine Vabariik.

9. nädal[muuda lähteteksti]

1. märtsil 140 aastat tagasi sündis diplomaat Kaarel Robert Pusta, kes oli Eesti saadik 10 riigis ja 1920. aastal 3 päeva välisminister.
3. märtsil saab 100-aastaseks ajakiri Time (pildil esimese numbri kaas).
3. märtsil 190 aastat tagasi sündis kirurgiaprofessor ja Tartu ülikooli rektor Eduard Georg von Wahl., kes võimude ja avalikkuse vastuseisust hoolimata kinkis ülikoolile psühhiaatriakliiniku.
4. märtsil 130 aastat tagasi sündis fotograaf Carl Sarap, kelle ettevõte Odamees kirjastas kolme kirjastusega samanimelist väljaannet.
4. märtsil 110 aastat tagasi sündis viiuldaja Hubert Aumere, kes loobus Stradivari viiulist eestlase valmistatud viiuli kasuks.
5. märtsil 120 aastat tagasi sündis Elmar Karu, kes oli 23 aastat Eesti NSV peapsühhiaater ja emeriteerus alles 90-aastaselt.

10. nädal[muuda lähteteksti]

6. märtsil 270 aastat tagasi sündis pastor Heinrich Johann von Jannau, kes kirjutas esimese eesti talurahva ajalugu käsitleva monograafia.
6. märtsil 125 aastat tagasi sündis Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige ning Toronto Eesti Ühispanga asutajaliige Eduard Riisna.
9. märtsil saab 75-aastaseks 40 kirjale alla kirjutanud Andres Langemets, kes oli 9 aastat ajakirja Looming peatoimetaja.
10. märtsil 150 aastat tagasi sündis Amalie Konsa (pildil), keda on nimetatud eesti teatri vanaemaks.
10. märtsil 110 aastat tagasi sündis väliseesti metsandusteadlane Viktor Obet, kes uuris Eesti Vabadussõda.
10. märtsil 100 aastat tagasi sündis helilooja ja publitsist Valter Ojakäär.

11. nädal[muuda lähteteksti]

14. märtsil 140 aastat tagasi sündis baltisaksa kunstiajaloolane Oskar Waldhauer, kes alates 1904. aastast kuni surmani töötas Peterburis Ermitaažis.
14. märtsil 120 aastat tagasi sündis filoloog ja eesti kirjanduse uurija Liis Raud, kes avaldas lasteraamatuid Metslapse nime all.
17. märtsil saab 60-aastaseks Eesti Kongressi liige, looduskaitsetegelane ja teaduse populariseerija Teet Koitjärv.
17. märtsil saab 50-aastaseks ladina keele õpetaja Kaarina Rein.
19. märtsil 525 aastat tagasi sündis Rootsi viimane katoliiklik peapiiskop Johannes Magnus (pildil), kes leiutas 11 olematut Rootsi kuningat.
19. märtsil 100 aastat tagasi sündis Valga algklasside õpetaja Leida Kudisiim, kes kirjutas romaani "Üle väljamäe".

12. nädal[muuda lähteteksti]

20. märtsil 80 aastat tagasi sündis Arvo Alas, kes oli suursaadik Islandil, Taanis ja Norras ning tõlkis nende maade kirjandust eesti keelde.
23. märtsil saab 60-aastaseks Riigikogu 4 koosseisu liige Jaanus Marrandi, kelle isa Heino Marrandi oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ja vanaisa Rein Marrandi oli samuti Riigikogu liige.
24. märtsil 150 aastat tagasi sündis maavärinate ja meteoroloogia uurija Elmar Rosenthal, kelle vanaisa oli Johann Voldemar Jannsen.
24. märtsil saab 70-aastaseks režissöör ja filmikunstnik Heiki Ernits, kes on kõige rohkem tuntud Lotte sarja tegijana.
25. märtsil saab 70-aastaseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Kongressi, Eesti Põhiseaduse Assamblee ja VII Riigikogu liige ja veteranide maailmameister korvpallis Ivar Raig (pildil).
25. märtsil saab 70-aastaseks organist ja helirežissöör Urmas Taniloo.

13. nädal[muuda lähteteksti]

27. märtsil 140 aastat tagasi sündis Marie Under (pildil), kes alustas luuletamist saksa keeles ja varjunimega Mutti.
28. märtsil saab 50-aastaseks laulja Jaagup Kreem.
28. märtsil saab 50-aastaseks füüsik ja teaduse populariseerija Mart Noorma.
28. märtsil saab 50-aastaseks Riigikogu kahe koosseisu asendusliige Igor Kravtšenko.
31. märtsil 150 aastat tagasi sündis I Riigikogu saadik ja Eesti Arstide Liidu esimees Juhan Luiga, kelle ajalooalaseid kirjutisi peetakse ebausaldusväärseteks, aga psühhiaatriaalaseid kirjutisi hinnatakse kõrgelt.
2. aprillil 210 aastat tagasi sündis baltisaksa sõjaväelane ja diplomaat Ernst Johann von Stackelberg.

14. nädal[muuda lähteteksti]

4. aprillil 100 aastat tagasi sündis kindralmajor ja NSV Liidu rahvasaadik Vello Vare.
6. aprillil 80 aastat tagasi ilmus "Väike prints", mille prantslased hääletasid 20. sajandi parimaks prantsuse raamatuks.
7. aprillil saab 110-aastaseks Tartu Linnaraamatukogu.
7. aprillil saab 40-aastaseks Janar Talts (pildil), kes valiti kahel aastal järjest Korvpalli Meistriliiga parimaks kaitsemängijaks.
8. aprillil 90 aastat tagasi sündis flötist Samuel Saulus, kellele pühendasid teoseid Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt, Eugen Kapp, Peeter Vähi, Boriss Parsadanjan, Heino Jürisalu, Kuldar Sink ja gruusia helilooja Omar Mindorašvili.
9. aprillil 130 aastat tagasi sündis Otto Tiefi valitsuse sotsiaalminister Voldemar Sumberg, kellele mõisteti Eesti hümni laulmise eest 8 aastat vangistust range režiimiga koloonias.

15. nädal[muuda lähteteksti]

10. aprillil 120 aastat tagasi sündis kirjandusteadlane Karl Taev, kes käivitas Tartu ülikooli pärast Teist maailmasõda.
10. aprillil 120 aastat tagasi sündis Kuressaare linnaarhitekt Eugen Haamer, kes projekteeris Kuressaare põhikooli hoone.
12. aprillil 120 aastat tagasi sündis esimene Eesti raadio reporter Felix Moor.
13. aprillil saab 60-aastaseks male maailmameister ja Putini-vastane aktivist Garri Kasparov.
15. aprillil 230 aastat tagasi sündis Friedrich Georg Wilhelm Struve (pildil), kes esimesena mõõtis teise tähe kauguse Päikesesüsteemist ja kellel oli 18 last.
15. aprillil 150 aastat tagasi sündis Aleksander Põrk, kes algatas Jüriöö mälestamise traditsiooni.

16. nädal[muuda lähteteksti]

19. aprillil saab 60-aastaseks ajakirjanik ja riigikogu kahe koosseisu liige Barbi Pilvre.
20. aprillil 130 aastat tagasi sündis katalaani sürrealistlik kunstnik Joan Miró.
20. aprillil 100 aastat tagasi sündis Viimsi valla aukodanik Kaljo Alaküla.
20. aprillil saab 70-aastaseks Viljandi linnapea, Eesti regionaalminister ja riigikogu 4 koosseisu liige Peep Aru (pildil).
21. aprillil saab 90-aastaseks mehaanikateadlane Jaan Metsaveer.
23. aprillil 680 aastat tagasi algas Jüriöö ülestõus.

17. nädal[muuda lähteteksti]

24. aprillil saab 60-aastaseks anarhistlik muusik Tõnu Trubetsky.
27. aprillil saab 100-aastaseks ajakiri Looming.
27. aprillil 110 aastat tagasi sündis kunstnik Elmar Kits.
27. aprillil 90 aastat tagasi sündis EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan.
28. aprillil 110 aastat tagasi sündis kommunist Olga Lauristin, kes oli 14 aastat sunnitööl ning hiljem 3 aastat sotsiaalkindlustuse minister ja 4 aastat kinematograafia minister.
28. aprillil 100 aastat tagasi sündis kolme ülikooli üldplaneeringu autor arhitekt ja kunstiajaloolane Jaan Allpere.

18. nädal[muuda lähteteksti]

5. mail 100 aastat tagasi algasid II Riigikogu valimised, mis lõppesid Põllumeeste Kogude võiduga.
6. mail saab 70-aastaseks poliitik Ülle Rajasalu, kes oli 8 aastat Harju maavanem.
6. mail saab 50-aastaseks sotsioloog ja kultuuri ajakirjanik Aet Annist, kes avaldas esimese eestikeelse antropoloogilise uurimuse ja esimese eesti autoritega antropoloogiaõpiku.
7. mail 190 aastat tagasi sündis saksa helilooja Johannes Brahms, kes pianisti ja dirigendina osales sageli oma teoste esmaettekannetel.
7. mail saab 60-aastaseks Eesti eksiilvalitsuse viimane riigisekretär õigusteadlane Katrin Merike Nyman-Metcalf.
7. mail 10 aastat tagasi startis esimene Eesti satelliit ESTCube-1 (pildil).

19. nädal[muuda lähteteksti]

Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco (pildil) pidas Tartu ülikoolis loengu väljamõeldud tegelaste ontoloogiast.
Eduard Vilde oli esimene kirjanik, kes sai Tartu ülikooli audoktoriks.
19. sajandi üks kuulsaimaid matemaatikuid Évariste Galois hukkus 20-aastaselt duellil.
Nõukogude skulptorit Vera Muhhinat peetakse ka 12–18 külgtahuga teeklaasi disaineriks.
Stanfordi vanglaeksperimendi käigus kehastusid 24 tudengit vangideks ja vangivalvuriteks ülikooli keldrisse rajatud võltsvanglas.

Neid ja teisigi artikleid toimetati tänavustel keeletoimetamistalgutel.

20. nädal[muuda lähteteksti]

16. mail 320 aastat tagasi asutati Peterburi (pildil lipp).
16. mail 100 aastat tagasi sündis väliseesti arst ja karikaturist Rein Riitsalu.
16. mail saab 50-aastaseks alpinist Ivar Mäerand, kes esimese Eesti ekspeditsiooni koosseisus tõusis Matterhornile ja Denalile.
18. mail saab 70-aastaseks ehtekunstnik Jaan Pärn, kes avas kaupluse Helsingis, et mitte olla Eestis kurjategija.
20. mail 40 aastat tagasi kirjeldasid Luc Montagnier ja Françoise Barré-Sinoussi esimestena HI-viirust.
21. mail saab 90-aastaseks Enn Põldroos, kes on olnud Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja pälvinud 3 korda Kristjan Raua preemia.

21. nädal[muuda lähteteksti]

22. mail saab 50-aastaseks laulja, teleprodutsent ja Järvamaa kultuuritegelane Arlet Palmiste.
23. mail saab 70-aastaseks endine poliitik Villu Reiljan.
24. mail 30 aastat tagasi iseseisvus Eritrea (pildil lipp).
25. mail 5 aastat tagasi hakkas kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus.
26. mail 110 aastat tagasi sündis Leo Tepaks, kes uuris turbulentset voolamist ja veepuhastustehnoloogiat.
28. mail 100 aastat tagasi sündis Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär Karl Vaino, keda peetakse 1980. aastate venestamispoliitika võrdkujuks Eestis.

22. nädal[muuda lähteteksti]

29. mail 150 aastat tagasi sündis Rudolf Tobias (pildil), kes oli kujutatud Eesti 50-kroonisel rahatähel.
29. mail saab 30-aastaseks seitsmevõistleja Grete Griffin, kes jäi juunioride MM-medalist ilma kõigest 1 punktiga.
30. mail 460 aastat tagasi algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda Rootsi ning tema lääne- ja lõunanaabrite vahel, mille tulemusel läks Läänemaa Taanilt Rootsile.
30. mail 120 aastat tagasi sündis kõige kauem ametis olnud Tartu ülikooli rektor Feodor Klement.
31. mail 800 aastat tagasi toimus Ukrainas Kalka lahing, milles arvulises ülekaalus olev Vene ja polovetside ühendatud vägi sai lüüa mongolitelt.
4. juunil saab 40-aastaseks lauljatar Liisi Koikson.