Vikipeedia:Nädala artiklid 2023

Nädala artiklid
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2023. aasta nädala artiklid.

1. nädal

Anrepi lõvi on 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morąg, Poolas) hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile (1760–1807) 1844. aastal püstitatud mälestusmärk, mis koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust, mille autoriks on saksa skulptor Christian Daniel Rauch.

Anrepi lõvi asub Tarvastu vallas Kärstna mõisa keskusest poolteist kilomeetrit läänes Kärstna kabelimäel ja selle geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 33″ N, 25° 47′ 4″ E.

Mälestusmärgi lasi paigaldada Heinrich Reinhold von Anrepi poeg, ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep (1796–1860).

Lõvikuju on valatud Berliini kuninglikus valukojas. Münsteris ja Lübeckis on säilinud sellega identsed lõvimonumendid. Kuju kuulub kunstimälestisena muinsuskaitse alla. Loe edasi ...

2. nädal

Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; vene keeles Дмитpий Гpигopьeвич Гумилeвcкий; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli vene õigeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842–48 Vene Õigeusu Kiriku Riia piiskop.

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas 4 aastat hiljem välja Riia Vaimulik Seminar.

Hiljem oli ta 1848–59 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning 1859–66 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal. Loe edasi ...

3. nädal

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.

Roomlased panid sellele nime oma peajumala Jupiteri järgi planeedi Jupiter suuruse tõttu. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri tähesuurus olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.

Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. (Opositsiooni ajal võib Marss paista lühikest aega sama hele kui Jupiter.)

Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum, kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub Jupiterilgi tahke pind. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik sferoid. Jupiteri välimine atmosfäär on silmanähtavalt jaotunud vastavalt laiuskraadidele eri kihtideks, mille piirialadel esineb turbulentsi ja torme. Loe edasi ...

4. nädal

Liivlased (liivi keeles līvlizt, läti keeles līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Lätis Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid.

Liivlaste väljakujunemine paigutatakse noorema rauaaja algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenud assimileerumisperiood. 2017. aastal oli Lätis end liivlasteks pidavaid inimesi 16, Eestis 85 ja Venemaal 7. Grizelda Kristiņ, kes oli viimane liivi keelt emakeelena kõneleja, suri 2013. aastal Kanadas.

Arheoloogilistele leidudele toetudes nähakse hilisematest kirjalikest allikatest tuntud liivlastega asustatud alade elanikel ja kultuuril erinevaid algupärasid. Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Metsepole piirkonna liivlasi peetakse kõige tõenäolisemalt juba pikemat aega Vidzeme loodeosa asustanud läänemeresoomlaste järeltulijaiks, kelle materiaalses kultuuris leidub ühisjooni Sakala alade ja latgaliseerumise-eelse Vidzeme põhjaosa läänemeresoome rahvastikuga. Loe edasi ...

5. nädal

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.

Ta sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ise rahvaviise kogumas.

Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja rohkem kui 150 teose käsikirjad hävisid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Arne Oit ja Jaan Rääts. Loe edasi ...

6. nädal

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10. sajandi kontekstis tähistavat teatud või kõiki läänemeresoome rahvaid või laiemalt isegi kõiki Kirde-Euroopa mitteslaavlasi, alates 11. sajandist aga enamasti eestlasi. Hilisemas vene rahvakeeles on sõna чудь või selle teisendeid kasutatud erinevate läänemeresoome, samuti Siberi ja Kaug-Ida rahvaste kohta. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi. Tšuudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva folklooris.

Esimesed kindlad teated tšuudidest pärinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining 1113. aasta paiku koostatud Nestori kroonikas). On oletatud varasematki tšuudide mainimist: ajalookirjutaja Jordanis teatab oma 551. või 552. aastal valminud teoses "De origine actibusque Getarum" ("Gootide ajaloost"), et idagootide kuningas Ermanaric alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tänapäeva autorid jagavad aga Riho Grünthali seisukohta, et nime Thiudos ei ühenda tšuudidega miski peale kõlalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument 6. sajandil Konstantinoopolis kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. Loe edasi ...

7. nädal

Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes. Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskosasse, kus tekkis Päike; ülejäänud massist moodustus protoplanetaarne ketas, millest arenesid planeedid, nende kaaslased, asteroidid ja teised väikesed Päikesesüsteemi taevakehad.

Päikesesüsteem on pärast teket väga palju arenenud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, näiteks Kuu, võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (Maa ja Kuu puhul kirjeldab seda hiiglasliku kokkupõrke hüpotees). Taevakehad on sageli omavahel kokku põrganud ja see on oluliselt mõjutanud Päikesesüsteemi arengut. Planeetide asukohad on gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu korduvalt muutunud. Planeetide asukohtade muutumine juhtis suuresti Päikesesüsteemi varajast arengut.

Umbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praegusega võrreldes mitmekordseks (muutudes punaseks hiiuks), mille järel heidab planetaaruduna kõrvale välised kihid ja muutub valgeks kääbuseks. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub tähtedevahelisse keskkonda. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski algsetest taevakehadest. Loe edasi ...

8. nädal

Koroonapandeemia Eestis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti leviva SARS-CoV-2 koroonaviiruse põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.

Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. 11. märtsil liigitas Maailma Terviseorganisatsioon haiguspuhangu pandeemiaks. Samal päeval tuvastati Eestis 4 uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni. 12. märtsil teatas Terviseamet juhtude arvu tõusmisest 27-ni ja haiguse kohalikust levikust. Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord. 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.

Alguses levis viirus kõige jõudsamalt Saaremaal, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi Powervolley Milano kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis. Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute arvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest. Hiljem on haigestumine levinud rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi ...

9. nädal

Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku.

Ludwigi esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt Christian Gottlob Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikeseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida Wolfgang Amadeus Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida Joseph Haydni juures, ja jäi sinna seekord lõplikult.

Beethoven kirjutas 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 2 missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on neis tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Tema sümfooniatele on iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikem kestus ja suurem orkestrikoosseis kui tema klassikutest eelkäijate omadele. Loe edasi ...

10. nädal

Arsenal-Crossley ehk M 27/28 olid Eestis projekteeritud ja ehitatud soomusautod. Need kasutasid Crossley Motors Ltd mootorit ja veermikku ning valmisid Tallinnas Arsenali relvatehases.

Soomusautosid kasutati Eesti sõjaväes (1929–1937 Eesti kaitsevägi) ja Kaitseliidus. Kaitseväele antud Arsenal-Crossley soomusautodest moodustati koos "Pisuhännaga" Auto-tanki rügemendi (enne 1. oktoobrit 1928 Auto-tanki divisjon) juurde 2. soomusautokompanii 4 rühmaga, mis hakkas paiknema Valgas. Aastal 1935 korraldati Auto-tanki rügement ümber ja loodi kolm segakompaniid, mille vahel Arsenal-Crossley soomusautod ära jagati. Sõjavägede Ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner leidis 1938. aastal, et võrreldes vananenud tankidega Renault FT-17 ja Mark V on Arsenal-Crossley soomusautod paremas seisus, kuid siiski mitte päris moodsad.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ehitati Arsenal-Crossley koopia, mis põhineb 1927. aasta mudelil. 24. veebruaril 2018 toodi Paide keskväljakul esimest korda rahva ette soomusauto Arsenal-Crossley koopia, millelt loeti ette Eesti iseseisvusmanifest. Koopia valmistamist vedas Sergei Jerjomin Jõgewa Muuseumist ja selleks kulus ligi kolm aastat. Loe edasi ...

11. nädal

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Kuus looduses esinevat väärisgaasi on heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe) ja radoon (Rn). Kõiki neid leidub vähesel määral Maa atmosfääris ja heelium on universumis levikult teine element. Aastal 2002 avastasid teadlased sünteetilise väärisgaasi oganessooni, mille füüsikalisi ega keemilisi omadusi pole võimalik otseselt määrata väga lühikese poolestusaja (0,89 ms) tõttu.

Väärisgaasid kuuluvad keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Looduslikud väärisgaasid on tüüpiliselt väga madala reaktsioonivõimega, välja arvatud ekstreemsetes tingimustes. Inertsuse tõttu saab neid kasutada keskkondades, kus soovitakse vältida keemilist reaktsiooni. Loe edasi ...

12. nädal

Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini.

Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, ja peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda.

Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ning asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ja nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. Loe edasi ...

13. nädal

Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Haiguse sümptomite hulka kuuluvad köha, kurguvalu ehk neelupõletik, tilkuv või kinnine nina ja kurguvalu ning see kestab tavaliselt 7–10 ööpäeva, mõni sümptom võib esineda kuni kolm nädalat. Tavalist nohu võivad põhjustada ligi 200 viirust, neist sagedamini rinoviirused.

Nina-neelupõletik mõjutab eelkõige ülemiste hingamisteede kolme piirkonda: nina, kõri ja nina kõrvalkoopaid ehk (kõrval)urkeid ehk siinuseid. Sümptomid tekivad pigem organismi immuunsüsteemi vastureaktsioonist nakkusele, mitte viiruste kahjustavast mõjust kudedele. Tähtsaim abinõu haigestumise ennetamiseks on käte pesemine seebiga. Samuti võib abi olla näomaski kandmisest.

Nohu on inimestel kõige sagedamini esinev nakkushaigus. Täiskasvanud haigestuvad sellesse aasta jooksul keskmiselt 2–3, lapsed 6–12 korda. Raviga saab kergendada sümptomite mõju, kuid tõhusaid ravimeetodeid ei ole. Nohu on inimkonnaga kaasas käinud antiikajast saadik. Loe edasi ...

14. nädal

Samburud on Aafrikas Keenia põhjaosaselav rahvas. Nad on lähedases suguluses lõuna pool elavate maasaidega.

Samburu keele kõnelejate arvuks hinnatakse kuni veerand miljonit inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid 237 000. Teise allika väitel on samburu keele kõnelejaid kokku 249 300. Kõnelejate arv kasvab.

Samburud on traditsiooniliselt saanud kõik vajaliku kariloomadelt ja ümbritsevast loodusest. Tegeldud on koriluse, kuid mitte küttimisega, sest metsloomaliha samburud ei söö. Majapidamise juurde kuuluvad veised, kaamelid, kitsed, lambad ja kodulinnud. Veel pool sajandit tagasi oli loomade ja inimeste suhtarv 7:1, kui peamiselt aeg-ajalt esineva põua ja asuala vähenemise tõttu on see langenud 2:1-ni.

Levinud on mitmenaisepidamine. Abikaasade arv sõltub mehe jõukusest. Seetõttu on vanematel meestel tavaliselt rohkem naisi. Noorte abielu korraldavad nende vanemad. Abielluda tohib ainult teise klanni liikmetega.

Samburute kogukonnas on väga selge hierarhia, iga vanuserühm teab oma rolli ja peab sellest rangelt kinni. Kogukonda puudutavate otsuste tegemisel osalevad ainult vanemad ehk abielus mehed, kelle seas omakorda on tähtsaimal kohal vanimad mehed. Mehed ja poisid hoolitsevad karja eest ja kaitsevad vaenlaste rünnaku korral. Enam-vähem kõik ülejäänu on naiste töö. Loe edasi ...

15. nädal

Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Varem on Põltsamaa jõge käsitletud ka Emajõe lisajõena ja Pedja suhtes peajõena.

Põltsamaa jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku edelaserva allikatest. Jõe pikkus on 136 km ja valgla 1297 km². Jõe langus on 72 m ja lang 0,53 m/km. Põltsamaa jõgi kuulub veemajanduslikult Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda.

Jõe ääres asub Põltsamaa linn.

Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires.

Aastail 1843–1844 puhastati jõgi alamjooksul kividest-kändudest ja Tartust hakkas Rõika-Meleski peeglivabrikuni kurseerima aurulaev Karl. Aastail 1923–1924 loeti jõe alamjooksu laevatatavaks veeteeks. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Ka lõiku ülevalpool Rõikat loeti parvetatavaks veeteeks, kuigi lõik ülevalpool Põltsamaad oli seda ainult ajutiselt. Loe edasi ...

16. nädal

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Ülestõus puhkes 23. aprillil 1343 Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid. Mässajad tapsid sakslasi-aadlikke, põletasid mõisu ja asusid Tallinna linnust piirama. Ülestõusnud valisid endale juhid – "neli kuningat" – ja saatsid abikutse Rootsi esindajatele Soomes, kellele lubati Tallinn üle anda. Peagi toimusid sarnased sündmused Saare-Lääne piiskopile ja Saksa ordule kuuluval Läänemaal, kus piirati sisse Haapsalu piiskopilinnus.

Ordu algatusel toimusid 4. mail Paides läbirääkimised ordu esindajate, Harju ülestõusnute juhtide ja Tallinna piiskopi Olavi vahel. Samal ajal oli esimene ordu väeüksus juba Harjumaale tunginud. Läbirääkimised nurjusid ja lõppesid eestlaste juhtide tapmisega. Nüüd suundusid Harjumaale juba suuremad ordu sõjajõud, kes võitsid ülestõusnuid 11. mail Kämbla ja Kanavere lahingutes ning 14. mail Tallinna lähistel Sõjamäel. Taani esindajad andsid end ordu kaitse alla ja orduvägi suundus Läänemaale, kus samuti mässajate väed hajutati. Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjavägi leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda. Täielikult vastuhakku siiski maha veel ei surutud ja ordu pidi oma jõude saatma Pihkva vastu, kes – ilmselt harjulaste õhutusel – Tartu piiskopkonda rüüsteretke korraldas. Loe edasi ...

17. nädal

Seksuaalne ahistamine on ahistatule soovimatu seksuaalse loomuga surve avaldamine või sundimine või seksuaalsete teenete eest kasu või hüvede lubamine.

Nüüdisajal on enamikus riikides seksuaalne ahistamine ebaseaduslik. Seksuaalne ahistamine võib olla sõnaline või füüsiline. Kuigi sageli mõistetakse seksuaalse ahistamise all töökohas toimunud intsidente, võib seksuaalne ahistamine toimuda paljudes olukordsdes. Ahistatav võib olla nais- või meessoost, ahistajaga samast või vastassoost.

Riikides, kus on õigusaktid seksuaalse ahistamise kohta, ei peeta enamasti ebaseaduslikuks lihtsat nöökimist, hetke ajel öeldud kommentaare või pisemaid üksikjuhtumeid. Töökohal toimuvat käitumist peetakse seksuaalseks ahistamiseks ja lubamatuks teguviisiks, kui see toimub nii sageli ja nii tõsisel moel, et loob vaenuliku või solvava töökeskkonna või selle tagajärjel tehakse vastakaid tööotsuseid (näiteks kui ohver vallandatakse või viiakse üle madalamale ametikohale või ohver otsustab töölt lahkuda). Juriidiline ja ühiskondlik arusaam seksuaalsest ahistamisest on kultuuriti erinev.

Seksuaalne ahistamine erineb flirtimisest ja naljategemisest selle poolest, et see on ühepoolne ning isegi kui ahistajal palutakse sellised sõnad või teod lõpetada, siis ta jätkab. Loe edasi ...

18. nädal

Mursid on rahvas, mis elab Aafrikas Etioopia edelaosas. Nad kõnelevad surma keelte hulka kuuluvat mursi keelt.

Mursid elavad muust maailmast suhteliselt eraldatult Omo jõe ümbruses. Nad elatuvad karjapidamisest ja algelisest põlluharimisest.

Mursidel pole ametlikku valitsejat, aga austatakse liidripositsiooni välja teeninud mehi. Need on tavaliselt targad, kogenud ja tasakaalukad üle 50-aastased mehed, kes on pigem traditsiooni hoidjad kui otsustajad. Kõige olulisemaks peetakse nende juures oraatorioskusi.

Mursi naiste kõige silmatorkavam ehe on väljavenitatud alahuule sisse paigaldatud ketas. Alahuult hakatakse venitama juba teismeeas. 14–15-aastase tüdruku alahuulde tehakse terava noaga auk ja sellesse surutakse pulk, mida hakatakse asendama järk-järgult suurema läbimõõduga kettaga. Ketta läbimõõt võib lõpuks ulatuda kuni 20 sentimeetrini. Et sülg saaks vabamalt voolata, eemaldatakse alumised esihambad. Vanasti oli enesestmõistetav, et selle protseduuri läbisid kõik tüdrukud. Tänapäeval on see tüdruku enda otsustada ja paljud otsustavad sellest loobuda.

Mursid kannavad nappe rõivaid, tihti on ka päris alasti. Etioopia muslimitest võimuesindajad, kes aeg-ajalt murside küladesse satuvad, väljendavad pahameelt nii nende liigse alastuse kui ka huuleketaste traditsiooni suhtes. Loe edasi ...

19. nädal

Tiit Käbin (12. mai 1937 Puka – 5. märts 2011) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

1966. aastal lõpetas Käbin Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna diplomitööga "Kohalike nõukogude valimised Tallinnas".

Ta töötas Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee aseesimehe abi (1962–63), Tallinna Keskrajooni Täitevkomitee sekretäri (1963–73), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi õigussektori teaduri (1973–77), ühiskonnateaduste osakonna teadussekretäri (1977–89) ning Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi teadurina (1989–1990). Aastatel 1961–90 oli ta NLKP liige.

Käbin oli NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991, Eesti Kongressi saadik, Põhiseaduse Assamblee ja Eesti Komitee liige. Ta kuulus Eesti Rahvarindesse. Iseseisvuse saabudes sai temast Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu.

Elu jooksul kuulus Käbin Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (oli asutajaliige), Reformierakonda ja Res Publicasse, kuid kandideeris ka Erakonna Eestimaa Rohelised valimisnimekirjas ning Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühisnimekirjas.

20. nädal

Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus tänapäeva Jõgevamaal praeguse Laiusevälja küla maa-alal.

Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev. Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus Viljandi komtuurkonda ja toimis Kursi linnuse abilinnusena.

Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja käigus piirati linnust mitu korda. Osa linnusest hävis 1620. aastatel ja ülejäänu suuresti vahemikus 1702–1704. Pärast Põhjasõda jäi linnus kasutuseta ja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.

Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud ehitismälestiseks. Loe edasi ...

21. nädal

Lukoil (ametlik venekeelne nimi PAO Neftjanaja kompanija "LUKOIL", ПАО «Нeфтянaя кoмпaния "ЛУКОЙЛ"», tõlkes AS Naftakompanii Lukoil) on Venemaa nafta- ja gaasiettevõte.

Ettevõtte nimi tuleb kolme naftatööstuslinna (Langepass, Urai ja Kogalõm) esitähtedest ning ingliskeelsest sõnast oil (eesti keeles 'nafta').

Lukoili peamised tegevusalad on nafta ja maagaasi otsimine, tootmine, töötlemine ja müük, samuti nendest valmistatud toodete müük.

2014. aastal oli Lukoil ajakirja Forbes hinnangul tuludelt Venemaa suurim ettevõte – firma tulud ületasid 144 miljardit USA dollarit ja puhaskasum ulatus 5 miljardi USA dollarini. 2012. ja 2013. aastal oli Lukoil reitinguagentuuri Ekspert andmetel tuludelt Gazpromi järel Venemaa suuruselt teine ettevõte. Kuni 2007. aastani oli Lukoil ühtlasi Venemaa suurim naftat tootev ettevõte, kuid kaotas siis liidrikoha Rosneftile, mis omandas sel aastal naftafirma Jukos varad. Süsivesinike tõendatud varudelt oli Lukoil 2014. aasta seisuga maailmas suuruselt teine eraettevõte, tõendatud naftavarude poolest aga suurim eraettevõte.

Kaubamärgid "Lukoil" ja "Baltika" olid kaks Venemaa kaubamärki, mille Suurbritannia ajaleht Financial Times võttis aprillis 2007 maailma 100 suurima kaubamärgi nimekirja. Kaks aastat hiljem, aprillis 2009 koostatud samasuguses nimestikus Lukoili kaubamärki enam ei esinenud. Loe edasi ...

22. nädal

Serengeti rahvuspark on Tansaania põhjaosas Serengetis asuv rahvuspark.

Serengeti rohkem kui 15 000 km² suurusest alast suuremat osa katab savann. Serengeti rahvuspark on tuntud eelkõige tänu iga-aastasele imetajate rändele. Rohkem kui miljon gnuud, 200 000 sebrat ja 300 000 Thomsoni gaselli rändab mööda rahvusparki vihmaperioodil kasvanud värsket rohtu sööma. Neile omakorda järgnevad kiskjad. Hinnanguliselt võib loomade rände ulatus olla kuni kolm tuhat kilomeetrit. Serengeti on üks maailma olulisimaid kaitsealasid.

Aastal 1951 asutatud Serengeti on Tansaania vanim rahvuspark ja populaarne turismi sihtkoht. Serengeti kuulub alates 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Enne eurooplaste saabumist Aafrikasse elasid Serengeti alal masaidest karjakasvatajad. Rahvuspargi nimi on pärit masai keelest. "Siringiti" tähendab masai keeles umbes 'koht, kus maa on lõputu'.

Serengetis praktiliselt ei ole püsiasustust ja sinna elama asumine on keelatud. Rahvuspargi alal elavad ainult järelevalvet teostavad ametnikud, teadlased ja turismiasutuste teenindajad. Suurimas asulas Seroneras asuvad rahvuspargi peakorter ja lennuväli. Seal elab ka enamik teadlasi.

Vaata ka

• Vikipeedia:Nädala pildid 2023
• Vikipeedia:Kas teadsid 2023